Hagia Sophia giidiga ekskursioon koos piletiga

Istanbul E-pass sisaldab Hagia Sophia tuuri koos ingliskeelse professionaalse giidiga. Täpsemate andmete saamiseks vaadake jaotist „Hours & Meeting“.

Hagia Sophia Istanbulis

Seiske ette kujutledes hoonet, mis on samal kohal seisnud 1500 aastat, maailma esikohal olevat templit kahele religioonile. Õigeusu kristluse peakorter ja esimene mošee Istanbulis. See ehitati vaid 5 aastaga. Selle kuppel oli suurim kuppel — 55,60 kõrgust ja 31,87 läbimõõtu — 800 aastat maailma suurim kuppel. Religioonide kujutised kõrvuti. Rooma keisrite kroonimispaik. See oli sultani ja tema rahva kohtumispaik. See on kuulus Hagia Sophia Istanbulis.

Millal Hagia Sophia avatakse?

Oleks avatud iga päev kell 09:00–19:00.

Kas Hagia Sophia mošee külastamiseks on sissepääsutasu?

Sissepääsupilet sisaldub giidiga tuuris.

Kus asub Hagia Sophia?

See asub vanalinna südames ja on mugavalt ligipääsetav ühistranspordiga.

Vanalinna hotellidest; Sõitke T1 trammiga peatusesse Sultanahmet. Sealt on 5 minutit jalgsi.

Taksimi hotellidest; Võtke köisraudtee (F1 liin) Taksimi väljakult peatusesse Kabatas. Sealt võtke T1 tramm peatusesse Sultanahmet . Trammipeatusest on sinna jõudmiseks 2–3 minutit jalgsi.

Sultanahmeti hotellidest; See on enamiku Sultanahmeti piirkonna hotellide jaoks jalgsi jõutav.

Kui kaua läheb aega Hagia Sophia külastamiseks ja mis on parim aeg?

Saate külastada iseseisvalt 15–20 minutiga. Giidiga ekskursioonid kestavad umbes 30 minutit väljastpoolt. Selles hoones on palju väikseid detaile. Kuna hoone toimib praegu mošeena, tuleb arvestada palveaegadega. Varahommik oleks suurepärane aeg sinna külastamiseks.

Hagia Sophia ajalugu

Suur osa reisijaid ajab kuulsas sinises mošees segamini Hagia Sophia. Koos Topkapi paleega, mis on üks enimkülastatud paiku Istanbulis, kuuluvad need kolm hoonet UNESCO pärandnimekirja. Kuna need asuvad teineteisele vastamisi, on nende hoonete kõige olulisem erinevus minarettide arv. Minarett on torn mošee küljel. Selle torni peamine eesmärk oli iidsetel aegadel teha palvekõne ilma mikrofonisüsteemita. Sinisel mošeeil on 6 minaretti. Hagia Sophial on 4 minaretti. Lisaks minarettide arvule on erinev ka ajalugu. Sinine mošee on osmanite ehitis, Hagia Sophia aga on vanem ja romaani ehitis — nendevaheline erinevus on ligikaudu 1100 aastat.

Kust sai Hagia Sophia oma nime?

Hoonet tuntakse eri nimede all sõltuvalt piirkonnast ja keelest. Türgi keeles nimetatakse seda Ayasofyaks, inglise keeles aga kutsutakse seda sageli ekslikult St. Sophia’ks. See tekitab segadust, sest paljud usuvad, et nimi pärineb Soofiast-nimelisest pühakust. Tegelikult pärineb algne nimi Hagia Sophia iidsest kreeka keelest, tähendades „Jumalik tarkus“. See nimi peegeldab hoone pühendumist Jeesus Kristusele, sümboliseerides Tema jumalikku tarkust, mitte konkreetse pühaku austamist.

Enne seda, kui seda hakati kutsuma Hagia Soph iaks, oli ehitise algne nimi Megalo Ecclesia, mis tähendab „Suur kirik“ või „Mega kirik“. See tiitel väljendas selle staatust õigeusu kristluse keskse kirikuna. Hoone sees saavad külastajad endiselt imetleda keerukaid mosaiike, millest üks kujutab Justinian i ja vastavalt Kristusele kiriku mudelit ning Konstantinoopoli Suurt, kes pakub Jeesusele ja Neitsile Maarjale linna mudelit — rooma ajastu traditsioon suurte rajatiste tellinud keisrite jaoks.

Osmanite ajastust alates on Hagia Sophiat kaunistanud ka suurejooneline kalligraafia, eelkõige islami pühad nimed, mis olid hoonet kaunistanud üle 150 aasta. See kristlike mosaiikide ja islami kalligraafia kooslus rõhutab hoone üleminekut kahe suure religiooni ja kultuuri vahel.

Kas viiking jättis Hagia Sophia’le oma jälje?

Huvitav tükk ajalugu peitub Hagia Sophia’sse leitud viikingite grafiti kujul. 11. sajandil lõi viikingisõdur nimega Haldvan oma nime hoone teise korruse ühte galeriisse. See muistne grafiti on tänaseni nähtav, pakkudes pilguheidu mitmekesistele külastajatele, kes sajandite jooksul Hagia Sophia’st läbi käisid. Haldvani jälg tuletab meelde norralaste kohalolu Bütsantsis Konstantinoopolis, kus nad sageli teenisid palgasõduritena Varangian Guardis, kaitstes bütsantsi keisreid.

Mitu Hagia Sophia’d ehitati kogu ajaloo jooksul?

Ajaloo jooksul oli 3 Hagia Sophia’d. Konstantinus Suur andis 4. sajandil pKr korralduse esimese kiriku rajamiseks kohe pärast seda, kui ta kuulutas Istanbuli Rooma impeeriumi pealinnaks. Ta soovis näidata uue religiooni hiilgust, mistõttu oli esimene kirik oluline ehitis. Kuna kirik oli tehtud puidust, hävitati see tulekahjus.

Kuna esimene kirik hävis, andis Theodosius ii korralduse rajada teine kirik. Ehitust alustati 5. sajandil, kuid see kirik lammutati 6. sajandil Nika ülestõusude ajal.

Lõplik ehitus algas aastal 532 ja valmis aastal 537. Lühikese 5-aastase ehitusperioodi jooksul hakkas hoone toimima kirikuna. Mõned andmed väidavad, et selle valmimiseks töötas ehitusel 10 000 inimest nii lühikese aja jooksul. Arhitektid olid isidorus of Miletos ja Anthemius of Tralles, mõlemad Türgi lääneosast.

Kuidas Hagia Sophia kirikust mošeeks muutus?

Pärast ehitamist toimis hoone kirikuna kuni osmanite ajastuni. Osmanite impeerium vallutas Istanbuli linna aastal 1453. Vallutaja Sultan Mehmed ii andis korralduse muuta Hagia Sophia mošeeks. Sultani käsuga kaeti hoone sees olevate mosaiikide näod, lisati minaretid ja paigaldati uus Mihrab (nõgu, mis näitab Meka suunda). Kuni vabariigi perioodini teenis hoone mošeena. 1935. aastal muudeti see ajalooline mošee parlamendi otsusega muuseumiks.

Pärast muuseumiks saamist avastati mosaiikide näod taas. Tänapäeval saavad külastajad endiselt näha kahe religiooni sümboleid kõrvuti, mis teeb sellest suurepärase koha tolerantsi ja ühtekuuluvuse mõistmiseks.

Mis muutus 2020. aastal, kui Hagia Sophia taasavati mošeena?

Aastal 2020 toimus Hagia Sophia’s märkimisväärne muutus: presidendi dekreediga taastati selle ametlik staatus muuseumist toimivaks mošeeks. See tähistas kolmandat korda tema pikas ajaloos, kui Hagia Sophia’d kasutati palvepaigana, naastes 85 aasta pikkuse muuseumina tegutsemise järel islamlike juurte juurde. Nagu kõigis mošeedes Türgis, saavad külastajad nüüd hoonesse siseneda hommikust kuni öiste palveteni. Otsus võeti vastu nii kodumaisel kui ka rahvusvahelisel tasandil, sest Hagia Sophial on suur kultuuriline ja usuline tähtsus nii kristlastele kui ka moslemitele.

Milline on riietusnõue Hagia Sophia külastamiseks?

Hagia Sophia külastamisel on oluline järgida traditsioonilist riietuskoodi, mida järgitakse kõigis Türgi mošeedes. Naised peavad katma oma juuksed ja kandma pikki seelikuid või avaraid pükse, et säilitada tagasihoidlikkus, samal ajal kui meestel tuleks tagada, et nende lühikesed püksid jääksid põlvest allapoole. Lisaks peavad kõik külastajad enne palvealale sisenemist oma kingad ära võtma.

Muuseumiperioodi ajal palveid hoones ei lubatud. Kuid kuna hoone on taas mošee rolli tagasi saanud, saab palveid nüüd määratud aegadel vabalt pidada. Olenemata sellest, kas külastate seda turistina või palvetamiseks, on Hagia Sophia uus funktsioon loonud ruumi, kus nii palveta j a d kui ka vaatlejad saavad hinnata selle sügavat usulist ja ajaloolist tähendust.

Mis oli Hagia Sophia enne mošeeks saamist?

Enne seda, kui Hagia Sophia mošeeks sai, oli see kristlik katedraal, mida tunti kui Hagia Sophia kirikut — kreeka keeles tähendab see „Püha tarkus“. Ehitust tellis Bütsantsi keiser Justinian i ja see valmis aastal 537 pKr. See oli maailma suurim katedraal ligi 1000 aasta jooksul ning teenis Ida-õigeusu kristluse keskmena, olles Bütsantsi impeeriumi usulises ja poliitilises elus väga olulisel kohal. Hoone oli kuulus oma tohutu kupli ja uuendusliku arhitektuurse kujunduse poolest, sümboliseerides impeeriumi rikkust ja võimu.

1453. aastal, kui Osmanite impeerium vallutas Konstantinoopoli (praegu Istanbul), muutis Sultan Mehmed ii katedraali mošeeks. Selle ülemineku käigus lisati islamile omaseid elemente, nagu minaretid, mihrab (palvenõgu) ja kalligraafilised paneelid, samal ajal kui osa kristlikke mosaiike kaeti või eemaldati. See tähistas Hagia Sophia pika ajaloo algust mošeena, mis jätkus kuni 1935. aastani, mil hoonest sai muuseum.

Millised on erinevused Hagia Sophia, Aya Sophia ja Saint Sophia vahel?

Kuigi nimesid Hagia Sophia, Aya Sophia ja Saint Sophia kasutatakse sageli vastastikku asendatult, viitavad need samale hoonele, kuid erinevates keelelistes kontekstides:

• Hagia Sophia: See on kreekakeelne nimi, mis tõlgitakse kui „Püha tarkus“. Seda kasutatakse rahvusvaheliselt kõige sagedamini, eriti ajaloolistes ja akadeemilistes aruteludes.
• Aya Sophia: See on nime türgikeelne variant, mis võeti kasutusele pärast Osmanite vallutust Konstantinoopolis. Seda kasutatakse laialdaselt Türgis ja türgi keele kõnelejate seas.
• Saint Sophia: See on tõlge, mida kasutatakse peamiselt lääne keeltes ja kontekstides. See kajastab sama tähendust — „Püha tarkus“ — kuid mõiste „Saint“ on ingliskeelsetes riikides tavalisem.

Hoolimata neist nimevariatsioonidest viitavad kõik need nimetused samale ikoonilisele hoonele Istanbulis, mis on tuntud oma rikkaliku ajaloo poolest kristliku katedraalina, mošee ja nüüd olulise kultuurisümbolina.

Mis on Hagia Sophia praegu — mošee või muuseum?

Alates 2020. aasta juulist on Hagia Sophia taas mošee. Muudatus kuulutati välja pärast Türgi kohtu otsust, millega tühistati selle staatus muuseumina — staatus, mida hoone kandis alates 1935. aastast — ilmalikule valitsusele alluvas Mustafa Kemal Atatürki juhitud valitsuses. Otsus taastada see mošeeks on käivitanud nii kodumaise kui ka rahvusvahelise arutelu, kuna hoonel on mitme religiooni jaoks suur kultuuriline ja ajalooline tähtsus.

Ehkki hoone toimib täna mošeena, on Hagia Sophia endiselt avatud kõigi usundite külastajatele, nagu paljudes teisteski Türgi mošeedes. Siiski on tehtud muudatusi, näiteks palve ajal kaetakse osa kristlikku ikonograafiat. Hoolimata usulise rolli muutusest omab Hagia Sophia endiselt tohutut väärtust ajaloolise mälestusmärgina, peegeldades nii oma kristlikku bütsantsi kui ka islamiaegset osmanlikku minevikku.

Mis on Hagia Sophia sees?

Hagia Sophia sees näete põnevat kristliku ja islami kunsti ning arhitektuuri kooslust, mis peegeldab hoone keerukat ajalugu. Olulised elemendid on järgmised:

• Kuppel: Keskne kuppel, mis on üks suurimaid maailmas, on bütsantsi arhitektuuri meistriteos — see tõuseb üle 55 meetri põrandast. Selle hiilgus ja kõrgus tekitavad külastajates imestust.
• Kristlikud mosaiigid: Kuigi paljud mosaiigid olid osmanite perioodil kaetud või eemaldatud, on mitmed bütsantsi mosaiigid, mis kujutavad Jeesus Kristust, Neitsi Maarjat ja mitmesuguseid pühakuid, avastatud ja taastatud, pakkudes pilgu hoone ajale katedraalina.
• Islami kalligraafia: Suured ringikujulised paneelid, millel on araabiakeelne kalligraafia, on interjööris silmapaistval kohal. Nendel on kujutatud Allahi, Muhammadi ning islami esimeste nelja kaliifi nimesid, mis lisati hoone mošeeks olemise ajal.
• Mihrab ja minbar: Mihrab (Meka suunda näitav nišš) ja minbar (jutlustool) lisati siis, kui Hagia Sophia muudeti mošeeks. Need on moslemite palvete jaoks olulised osad.
• Värvilised marmorist sambad ja seinad: Hagia Sophia on kuulus ka värvilise marmori kasutamise poolest üle kogu Bütsantsi impeeriumi, mis aitab hoone üldist hiilgust veelgi võimendada.

Interjöör kujutab endast ainulaadset arhitektuurilist ja kultuurilist kooslust, sümboliseerides nii bütsantsi kui ka osmanite kunstilisi traditsioone.

Mida arhitektuuristiili järgi on Hagia Sophia tuntud?

Hagia Sophia on tuntud bütsantsi arhitektuuri näide: kõige kuulsamaks tunnuseks on tohutu kuppel, mis domineerib kogu hoone üle. Selle stiili iseloomulikud tunnused on järgmised:

• Kesksed kuplid: Hagia Sophia keskkupli uuenduslik disain, mis näib navest kõrgemale hõljuvat, oli oluline arhitektuuriline saavutus oma ajast. See mõjutas hilisemate osmanite mošeede, sealhulgas Sinise mošee, kujundust.
• Pendentivid: Need kolmnurksed konstruktsioonid võimaldasid paigutada suure kupli ristkülikukujulisele alusele — oluline uuendus, mis määratles bütsantsi arhitektuuri.
• Valguse kasutamine: Arhitektid lisasid oskuslikult aknad kupli alusele, luues illusiooni, et kuppel on justkui taevast riputatud. Valguse kasutamine, et tekitada jumalikkuse tunnet, sai bütsantsi usuliste hoonete tunnusmärgiks.
• Mosaiigid ja marmor: Keerukad mosaiigid ning rikkalikult värvilised marmorist seinad peegeldavad Bütsantsi impeeriumi luksust ja sümboolikat, keskendudes usuteemadele ja kujutistele.

Selle arhitektuuristiili mõju oli suur ka osmanite arhitektidele, kes muutsid selle hiljem mošeeks, luues ainulaadse bütsantsi ja islami elementide segu.

Miks on Hagia Sophia oluline nii kristlastele kui ka moslemitele?

Hagia Sophia omab sügavat tähendust nii kristlastele kui ka moslemitele tänu oma rollile mõlema usu usulises ajaloos. Kristlaste jaoks oli see maailma suurim katedraal peaaegu 1000 aasta jooksul ja teenis Ida-õigeusu kiriku keskmena. Siin toimusid tähtsad usulised tseremooniad, sealhulgas Bütsantsi keisrite kroonimised, ning selle mosaiigid Jeesusest ja Neitsist Maarjast on kristliku usu austatud sümbolid.

Moslemite jaoks muudeti Hagia Sophia pärast Konstantinoopoli vallutamist aastal 1453 Sultan Mehmed ii käsul mošeeks, sümboliseerides islami võitu Bütsantsi impeeriumi üle. Hoone sai eeskujuks tulevasele osmanite mošeearhitektuurile, inspireerides paljusid Istanbuli kõige kuulsamaid mošeed, nagu Suleymaniye ja Sinine mošee. Islami kalligraafia, mihrabi ja minarettide lisamine peegeldas selle uut islamlikku identiteeti.

Hagia Sophia esindab kahe suure maailmausundi ristumiskohta ning on võimas sümbol nii kristlikust kui islami kultuuripärandist. Selle jätkuv kasutamine ja säilitamine näitab hoone rolli sillana mineviku ja tänapäeva, ida ja lääne ning maailma kahe suure usulise traditsiooni vahel.