Hagia Sophia giidiga ekskursioon koos piletiga

Istanbuli E-pass sisaldab Hagia Sophia tuuri koos piletiga ning ingliskeelse professionaalse giidiga. Lisateabe saamiseks vaadake jaotist „Tööaeg ja kohtumispaik”.

Istanbuli Hagia Sophia

Kujutage ette hoonet, mis on samal kohal seisnud 1500 aastat, maailma esimesi templit kahele religioonile. Õigeuskliku kristluse peakorter ja esimene mošee Istanbuli linnas. See ehitati vaid 5 aastaga. Selle kuppel oli maailmas 800 aasta jooksul 55,60 meetri kõrgune ja 31,87 meetri läbimõõduga kõige suurem kuppel . Kõrvuti on kujutatud religioonid. Rooma keisrite kroonimiskoht. See oli sultani ja tema rahva kohtumispaik. See on kuulus Istanbuli Hagia Sophia

Mis kell Hagia Sophia avatakse?

See on avatud iga päev kell 09:00 - 19:00.

Kas Hagia Sophia mošee külastamisel on sissepääsutasu?

Sisseeinapilet on kaasas koos juhendatud ekskursiooniga.

Kus asub Hagia Sophia?

See asub vanalinna südames ja sinna pääseb mugavalt ligi ühistranspordiga.

Vanalinna hotellidest; sõitke T1 trammiga peatusesse Sultanahmet . Sealt kulub sinna jõudmiseks 5 minutit kõndides.

Taksimi hotellidest; võtke köisraudtee (F1 liin) Taksimi väljakult Kabatas. sealt sõitke T1 trammiga peatusesse Sultanahmet trammijaam. trammijaamast sinna jõudmiseks on 2–3 minutit jalgsi.

Sultanahmeti hotellidest; see on jalutuskäigu kaugusel enamikust Sultanahmeti piirkonna hotellidest.

Kaua läheb aega Hagia Sophia külastamiseks ja mis on parim aeg?

Saate külastada seda iseseisvalt 15–20 minuti jooksul. Juhendatud ekskursioonid kestavad väljastpoolt umbes 30 minutit. Selles hoones on palju väikeseid detaile. Kuna hoone toimib praegu mošeena, tuleb arvestada palvusaegadega. Varahommik oleks suurepärane aeg sinna külastamiseks.

Hagia Sophia ajalugu

Enamik reisijaid ajab kuulsa Sinise mošee Hagia Sophiasse segi. Nende hulka kuuluvad ka Topkapi palee – üks Istanbuli enim külastatud paiku – ning need kolm hoonet on UNESCO pärandiloendis. Kuna need asuvad teineteise vastas, on nende hoonete kõige olulisem erinevus minarettide arv. Minarett on torn mošee küljel. Selle torni peamine eesmärk oli vanasti teha palvekõne enne mikrofonisüsteemi. Sinisel mošeel on 6 minaretti. Hagia Sophial on 4 minaretti. Lisaks minarettide arvule on teine erinevus ajalugu. Sinine mošee on osmanite ehitis, samas kui Hagia Sophia on vanem – see on rooma ehitis – ja nende vaheline erinevus on umbes 1100 aastat.

Miks Hagia Sophia nimeks sai?

Hoonele on piirkonna ja keele järgi antud mitmesuguseid nimetusi. Türgis nimetatakse seda Ayasofyaks, inglise keeles aga kutsutakse seda sageli ekslikult St. Sophia’ks. See tekitab segadust, sest paljud usuvad, et nimi tuleneb Sophia-nimelisest pühakust. Kuid hoone algupärane nimi Hagia Sophia tuleb iidsest kreeka keelest ja tähendab „Jumaliku tarkust”. See nimi peegeldab hoone pühendumist Jeesus Kristusele, sümboliseerides Tema jumalikku tarkust, mitte austades konkreetset pühakut.

Enne kui seda hakati nimetama Hagia Sophieks, oli hoone algne nimi Megalo Ecclesia, mis tõlkes tähendab „Suur kirik” või „Mega kirik”. See tiitel peegeldas selle staatust õigeusu kristluse keskse kirikuna. hoone sees saavad külastajad endiselt imetleda keerukaid mosaiike, millest üks kujutab Justinian i kirikumudelit ja Konstantinus Suurt, kes pakub Jeesusele ja Neitsi Maarjale linna maketti – rooma ajastul olnud traditsioon keisritele, kes tellisid suurejoonelisi ehitisi.

Osmanite ajastust peale on Hagia Sophial ka suurejooneline kaligraafia, eelkõige islami pühad nimed, mis kaunistasid hoonet üle 150 aasta. See kombinatsioon kristlikest mosaiikidest ja islami kaligraafiast rõhutab hoone üleminekut kahe suure religiooni ja kultuuri vahel.

Kas viiking jättis oma jälje Hagia Sophiale?

Silmapaistev ajalooline lõik viikingite graffitina leidub Hagia Sophias. 11. sajandil raius viikingisõdur nimega Haldvan oma nime hoone teisel korrusel ühele galeriile. See iidne graffiti on tänapäevani nähtav, pakkudes pilguheit mitmekesistele külastajatele, kes sajandite jooksul Hagia Sophiasse sattusid. Haldvani jälg tuletab meelde norralaste ehk viikingite kohalolu Bütsantsi Konstantinoopolis, kus nad sageli teenisid palgasõduritena Varangian Guardis, kaitstes Bütsantsi keisreid.

Mitu Hagia Sophiat ehitati läbi ajaloo?

Läbi ajaloo oli 3 Hagia Sophiat. Konstantinus Suur andis korralduse esimese kiriku ehitamiseks 4. sajandil pKr, kohe pärast seda, kui ta kuulutas Istanbuli Rooma impeeriumi pealinnaks. Ta tahtis näidata uue religiooni hiilgust, nii et esimene kirik oli oluline ehitis. Kuid kuna kirik oli ehitatud puidust, hävines see tulekahjus.

Kuna esimene kirik hävis, andis Theodosius ii korralduse rajada teine kirik. Ehitust alustati 5. sajandil, kuid see kirik lammutati 6. sajandil Nika rahutuste ajal.

Lõplik ehitus algas aastal 532 ja valmis 537. Lühikese 5-aastase ehitusperioodi jooksul hakkas hoone toimima kirikuna. Mõnede andmete järgi töötas selle valmimiseks nii lühikese ajaga 10 000 inimest. Arhitektid olid Isidorus Miletosest ja Anthemius Trallesest, mõlemad Türgi läänepoolt.

Kuidas Hagia Sophia muutus kirikust mošeeks?

Pärast ehitamist toimis hoone kirikuna kuni Osmanite ajastuni. Osmanite impeerium vallutas Istanbuli linna aastal 1453. Vallutaja sultan Mehmed andis korralduse, et Hagia Sophia muudetaks mošeeks. Sultani käsuga kaeti hoones sees olevate mosaiikide näod, lisati minaretid ja paigaldati uus Mihrab (õnarus, mis näitab Meka suunda). Kuni Vabariigi perioodini teenis hoone mošeeina. aastal 1935 muudeti see ajalooline mošee parlamendi korraldusega muuseumiks.

Kui hoonest sai muuseum, avastati taas mosaiikide näod. Tänapäeval saavad külastajad ikka näha kahe religiooni sümboleid kõrvuti, mis teeb sellest suurepärase koha, et mõista sallivust ja ühtekuuluvust.

Mis muutus 2020. aastal, kui Hagia Sophia avati uuesti mošeena?

Aastal 2020 toimus Hagia Sophias märkimisväärne muutus, kui see presidendi dekreediga ametlikult muuseumist tagasi toimivaks mošeeks muudeti. See tähistas kolmandat korda selle pika ajaloo jooksul, kui Hagia Sophiat kasutati palvekohana, naastes oma islami juurte juurde pärast 85 aastat muuseumina teenimist. Nagu kõikides mošeedes Türgis, saavad külastajad nüüd hoonesse siseneda nii hommiku- kui ka öiste palvusaegade vahel. Otsusele reageeriti nii kodu- kui ka välismaailmas, sest Hagia Sophiol on suur kultuuri- ja usuline tähendus nii kristlastele kui ka moslemitele.

Milline on riietusnõue Hagia Sophia külastamiseks?

Hagia Sophia külastamisel on oluline järgida traditsioonilist riietusstiili, mida järgitakse kõigis Türgi mošeedes. Naised peavad katma oma juuksed ja kandma pikki seelikuid või laiu pükse tagasihoidlikkuse säilitamiseks, samal ajal kui mehed peaksid tagama, et nende lühikesed püksid jääksid põlvest allapoole. Lisaks peavad kõik külastajad enne palvealasse sisenemist kingad ära võtma.

Muuseumiperioodil ei olnud hoones palvused lubatud. Kuid kuna hoone sai taas mošeeks, saab palveid nüüd ette nähtud ajal vabalt pidada. Ükskõik kas külastate seda turistina või palvetamiseks, Hagia Sophia uus roll on loonud ruumi, kus nii usulised kui ka vaatlejad saavad hinnata selle sügavat usulist ja ajaloolist tähtsust.

Milline oli Hagia Sophia enne mošeeks saamist?

Enne kui Hagia Sophia mošeeks sai, oli see kristlik katedraal, mida tunti Hagia Sophia kiriku nime all, mis tähendab kreeka keeles „Püha tarkus”. Ehitise tellis Bütsantsi keiser Justinian i ja see valmis aastal 537 pKr. see oli maailma suurim katedraal peaaegu 1000 aasta jooksul ning teenis Ida-Õigeusu kristluse keskpunktina, mängides olulist rolli nii usulises kui ka poliitilises elus Bütsantsi impeeriumis. Hoone oli tuntud oma massiivse kupli ja uuendusliku arhitektuurse kujunduse poolest, sümboliseerides impeeriumi rikkust ja võimu.

aastal 1453, kui Osmanite impeerium vallutas Konstantinoopoli (nüüd Istanbul), muutis sultan Mehmed ii katedraali mošeeks. Selle ülemineku käigus lisati islami tunnused, nagu minaretid, mihrab (palveõnarus) ja kalligraafilised paneelid, samal ajal kui mõned kristlikud mosaiigid kaeti või eemaldati. See tähistas Hagia Sophia pikka ajalugu mošeena, mis jätkus kuni 1935. aastal muuseumiks saamiseni.

Millised on erinevused Hagia Sophia, Aya Sophia ja Saint Sophia vahel?

Hoolimata sellest, et nimesid Hagia Sophia, Aya Sophia ja Saint Sophia kasutatakse sageli vaheldumisi, viitavad need samale ehitisele, kuid erinevates keelelises kontekstides:

• Hagia Sophia: See on kreekakeelne nimi, mis tähendab „Püha tarkus”. See on rahvusvaheliselt kõige sagedamini kasutatav termin, eriti ajaloolistes ja akadeemilistes aruteludes.
• Aya Sophia: See on türgikeelne nimevariant, mis võeti kasutusele pärast Osmanite vallutust Konstantinoopolis. Seda kasutatakse laialdaselt Türgis ja türgi keelt kõnelevate inimeste seas.
• Saint Sophia: See on tõlge, mida kasutatakse peamiselt läänelike keelte ja kontekstide puhul. See peegeldab sama tähendust – „Püha tarkus” –, kuid mõiste „Saint” on ingliskeelsetes riikides tavalisem.

Nendest nimevariatsioonidest hoolimata viitavad need kõik samale ikoonilisele hoonele Istanbuli linnas, mis on tuntud oma rikka ajaloo poolest kristliku katedraalina, mošeena ja nüüd ka olulise kultuurisümbolina.

Mis on Hagia Sophia nüüd – mošee või muuseum?

Alates 2020. aasta juulist on Hagia Sophia taas mošeeks saanud. Muudatusest teatati pärast Türgi kohtu otsust, millega tühistati selle staatus muuseumina — staatus, mida see kandis alates 1935. aastast — ilmaliku valitsuse all, mida juhtis Mustafa Kemal Atatürk. Otsus taastada hoone mošeena on tekitanud nii kodu- kui ka välismaiseid vaidlusi, sest hoone kultuuriline ja ajalooline tähtsus on paljude religioonide jaoks suur.

Kuna hoone toimib täna mošeena, on Hagia Sophia avatud külastajatele kõikidest usunditest, sarnaselt paljudele teistele mošeedele Türgis. Siiski on tehtud muudatusi, näiteks mõne kristliku ikonograafia katmine palvuste ajal. Hoolimata religioossest rollist, omab Hagia Sophia endiselt tohutut väärtust ajaloolise mälestusmärgina, peegeldades nii oma kristlikku-bütsantsi kui ka islami-osmanlikku minevikku.

Mis on Hagia Sophias sees?

Hagia Sophia sees näete põnevat kristliku ja islami kunsti ning arhitektuuri segu, mis peegeldab hoone keerulist ajalugu. Olulisemad elemendid on järgmised:

• Kuppel: Keskkuppel, üks suurimaid maailmas, on bütsantsi arhitektuuri meistriteos, mis tõuseb põrandast üle 55 meetri kõrgusele. Selle hiilgus ja kõrgus tekitavad külastajates aukartust.
• Kristlikud mosaiigid: Kuigi paljud mosaiigid kaeti või eemaldati osmanite perioodil, on avastatud ja taastatud mitu Bütsantsi mosaiiki, mis kujutavad Jeesust Kristust, Neitsi Maarjat ja erinevaid pühakuid, andes pilgu hoone ajale katedraalina.
• Islami kaligraafia: Suured ümarad paneelid, millel on araabia kaligraafiaga kirjutatud tekstid, on interjööris silmapaistval kohal. Nendes pealdistes on Allah’ i, Muhamedi ja islami esimese nelja kaliifi nimed, mis lisati ajal, mil hoone oli mošee.
• Mihrab ja minbar: Mihrab (nišš, mis näitab Mecca suunda) ja minbar (kantsel) lisati siis, kui Hagia Sophia muudeti mošeeks. Need on hädavajalikud osad moslemite palveteks.
• Marmorist sambad ja seinad: Hagia Sophia on tuntud ka selle poolest, et seal kasutatakse värvilist marmorit üle kogu Bütsantsi impeeriumi, mis aitab kaasa hoone üldisele suurejoonelisusele.

Interjöör esindab ainulaadset arhitektuurilist ja kultuurilist segu, sümboliseerides nii Bütsantsi kui ka Osmani kunstitraditsioone.

Millise arhitektuuristiili poolest on Hagia Sophia tuntud?

Hagia Sophia on tuntud Bütsantsi arhitektuuri näide, mille kõige kuulsamaks elemendiks on massiivne kuppel, mis hoonet valitseb. Selle stiili iseloomustab see, et kasutatakse:

• Keskkupplid: Hagia Sophia keskupleti uuenduslik disain, mis näib hõljuvat üle laeva, oli selle aja tähtis arhitektuurisaavutust. see mõjutas hilisemate Osmanite mošeede, sealhulgas Sinise mošee, kujundust.
• Rippkaared (pendentives): Need kolmnurkse kujuga konstruktsioonid võimaldasid paigutada suure kupli ristkülikukujulisele alusele — see oli peamine uuendus, mis defineeris Bütsantsi arhitektuuri.
• Valguse kasutus: Arhitektid lisasid oskuslikult aknad kupli alusele, luues illusiooni, et kuppel on „riputatud” taeva küljest. See valguse kasutamine jumalikkuse tunde loomiseks sai Bütsantsi religioossete hoonete tunnusmärgiks.
• Mosaiigid ja marmor: Keerukad mosaiigid ja rikkaliku värvitooniga marmorist seinad peegeldavad Bütsantsi impeeriumi luksust ja sümboolikat, keskendudes usuteemadele ja ikonograafiale.

Seda arhitektuuristiili mõjutasid oluliselt ka Osmanite arhitektid, kes muutsid selle hiljem mošeeks, mis viis hoone ainulaadse Bütsantsi ja islami elementide seguni.

Miks on Hagia Sophia oluline nii kristlastele kui ka moslemitele?

Hagia Sophia omab sügavat tähendust nii kristlastele kui ka moslemitele tänu oma rollile mõlema usu usulises ajaloos. Kristlaste jaoks oli see peaaegu 1000 aasta jooksul maailma suurim katedraal ning teenis Ida-õigeusu kiriku keskpunktina. see oli tähtsate usuliste tseremooniate toimumiskoht, sealhulgas Bütsantsi keisrite kroonimine, ja Kristuse ning Neitsi Maarja mosaiigid on kristliku usu austatud sümbolid.

Moslemite jaoks muudeti Hagia Sophia pärast Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal sultan Mehmed ii käsul mošeeks, sümboliseerides islami võitu Bütsantsi impeeriumi üle. Hoone sai tulevaste Osmanite mošee-arhitektuuride eeskujuks, inspireerides paljusid Istanbuli kuulsamaid mošeid, nagu Suleymaniye ja Sinine mošee. Islami kalligraafia, mihrabi ja minarettide lisamine peegeldas selle uut islami identiteeti.

Hagia Sophia esindab kahe suure maailma religiooni ristumiskohta ning on võimas sümbol nii kristlikule kui ka islami kultuuripärandile. Selle jätkuv kasutus ja säilitamine peegeldavad selle rolli sillana mineviku ja oleviku, ida ja lääne ning maailma kahe suure usulise traditsiooni vahel.