Hagia Sophia giidiga ekskursioon koos piletiga

Istanbul E-pass sisaldab Hagia Sophia pileteid koos ingliskeelse professionaalse giidiga ekskursiooniga. Üksikasjade vaatamiseks tutvuge jaotisega „Lahtiolekuajad ja kohtumispaik”.

Hagia Sophia of Istanbul

Kujutlege ehitist, mis on seisnud samas kohas 1500 aastat ja on kahe religiooni tähtsaim tempel. See on olnud õigeusu kristluse keskus ja Istanbuli esimene mošee. See ehitati vaid viie aastaga. Selle kuppel oli 800 aastat maailma suurim kuppel, mille kõrgus oli 55,60 ja läbimõõt 31,87 meetrit. Religioonide kujutised kõrvuti. Rooma keisrite kroonimispaik. See oli sultani ja tema rahva kohtumispaik. See on kuulus Hagia Sophia of Istanbul.

Millal Hagia Sophia avatakse?

See on avatud iga päev kell 09:00–19:00.

Kas Hagia Sophiasse sissepääs on tasuline?

Sissepääsupilet sisaldub giidiga ekskursiooni hinnas.

Kus Hagia Sophia asub?

See asub vanalinna südames ning sinna pääseb hõlpsasti ühistranspordiga.

Vanalinna hotellidest; Sõitke trammiga T1 peatusesse Sultanahmet. Sealt on 5-minutiline jalutuskäik.

Taksimi hotellidest; Sõitke Taksimi väljakult funikulööriga (liin F1) peatusesse Kabatas. Sealt sõitke trammiga T1 peatusesse Sultanahmet . Trammite peatusest jõuate kohale 2–3-minutilise jalutuskäiguga.

Sultanahmeti hotellidest; enamik Sultanahmeti piirkonna hotelle asub jalutuskäigu kaugusel.

Kui kaua Hagia Sophia külastamine aega võtab ja millal on parim aeg seda külastada?

Saate omal käel külastuse teha 15–20 minutiga. Giidiga ekskursioonid kestavad väljastpoolt vaadatuna umbes 30 minutit. Selles hoones leidub rohkelt pisidetaile. Kuna see toimib praegu mošeena, tuleks arvestada palveaegadega. Varahommik on suurepärane aeg külastuseks.

Hagia Sophia ajalugu

Enamik reisijaid ajab kuulsa Sinise mošee segamini Hagia Sophiaga. Koos Topkapi paleega, mis on üks Istanbuli külastatumaid paiku, kuuluvad need kolm hoonet UNESCO maailmapärandi nimekirja. Vastakuti asudes erinevad need hooned kõige selgemalt minarettide arvu poolest. Minarett on mošee küljes olev torn. Vanasti oli selle peamine ülesanne kutsuda inimesi palvusele, enne mikrofonisüsteemide kasutuselevõttu. Sinisel mošeel on 6 minaretti. Hagia Sophial on 4 minaretti. Lisaks minarettide arvule erinevad need paigad ka ajaloo poolest. Sinine mošee on Osmanite ehitis, samas kui Hagia Sophia on vanem Rooma ehitis; nende vanusevahe on umbes 1100 aastat.

Kuidas muutus Hagia Sophia kirikust mošeeks?

Pärast ehitamist kasutati hoonet kirikuna kuni Osmanite ajastuni. Osmanite impeerium vallutas Istanbuli 1453. aastal. Sultaan Mehmed Vallutaja andis käsu muuta Hagia Sophia mošeeks. Sultani käsul kaeti hoone sees olevate mosaiikide näod, lisati minaretid ja paigaldati uus mihrab (nišš, mis näitab Meka suunda). Kuni vabariigi perioodini kasutati hoonet mošeena. 1935. aastal muudeti see ajalooline mošee parlamendi korraldusel muuseumiks.

Pärast muuseumiks muutmist avati mosaiikide näod taas. Külastajad saavad tänapäevalgi näha kahe religiooni sümboleid kõrvuti, mistõttu on see suurepärane paik sallivuse ja kooseksisteerimise mõistmiseks.

Millised muutused toimusid 2020. aastal, kui Hagia Sophia taas mošeena avati?

Hagia Sophia toimib tänapäeval mošeena, mistõttu võib ligipääs palveaegadel muutuda.

Milline on Hagia Sophia külastamise riietumisreeglid?

Hagia Sophia külastamisel tuleb järgida traditsioonilisi riietumisreegleid, mida järgitakse kõigis Türgi mošeedes. Naistel tuleb katta juuksed ning kanda tagasihoidlikkuse säilitamiseks pikka seelikut või avaraid pükse, meestel aga peavad lühikesed püksid ulatuma allapoole põlvi. Lisaks peavad kõik külastajad enne palvealale sisenemist jalanõud jalast võtma.

Muuseumina tegutsemise ajal ei olnud hoones palvetamine lubatud. Kuna see on aga taas mošee, võib seal määratud aegadel vabalt palvetada. Olenemata sellest, kas külastate Hagia Sophiat turistina või palvetamiseks, on selle uus funktsioon loonud ruumi, kus nii palvetajad kui ka vaatamisväärsustega tutvujad saavad hinnata selle sügavat religioosset ja ajaloolist tähtsust.

Mida Hagia Sophia sees näha saab?

Hagia Sophia sees saavad külastajad näha suurt kuplit, marmorsambaid, islami kalligraafiat ja Bütsantsi mosaiikide jälgi. Giidiga ekskursioon aitab selgitada neid detaile ning hoone Bütsantsi ja Osmanite ajalugu.

Millise arhitektuuristiili poolest Hagia Sophia tuntud on?

Hagia Sophia on tuntud Bütsantsi arhitektuuri näide. Selle kõige kuulsam tunnus on massiivne kuppel, mis domineerib kogu ehitise üle. Seda stiili iseloomustavad järgmised jooned:

• Kesksed kuplid: Hagia Sophia keskkupli uuenduslik kujundus, mis näib löövi kohal hõljuvat, oli oma aja kohta suur arhitektuuriline saavutus. See mõjutas hilisemate Osmanite mošeede, sealhulgas Sinise mošee kujundust.
• Pendentivid: Need kolmnurksed konstruktsioonid võimaldasid asetada suure kupli ristkülikukujulisele alusele. See oli üks olulisi uuendusi, mis kujundasid Bütsantsi arhitektuuri.
• Valguse kasutamine: Arhitektid paigutasid oskuslikult kupli alusele aknad, luues mulje, nagu ripuks kuppel taevast. Valguse kasutamine jumalikkuse tunde loomiseks sai Bütsantsi sakraalehitiste tunnusjooneks.
• Mosaiigid ja marmor: Keerukad mosaiigid ja rikkalikes toonides marmorseinad peegeldavad Bütsantsi impeeriumi luksust ja sümboolikat, keskendudes religioossetele teemadele ja ikonograafiale.

See arhitektuuristiil mõjutas suuresti Osmanite arhitekte, kes muutsid hoone hiljem mošeeks, mille tulemusena põimuvad seal ainulaadsel moel Bütsantsi ja islami elemendid.

Miks on Hagia Sophia tähtis nii kristlastele kui ka moslemitele?

Hagia Sophia on tähtis nii kristlastele kui ka moslemitele, sest sellel on olnud oluline roll mõlema usu ajaloos. Kristlaste jaoks oli see peaaegu 1000 aastat maailma suurim katedraal ja õigeusu kiriku keskus. Seal toimusid tähtsad usutalitused, sealhulgas Bütsantsi keisrite kroonimised, ning Kristuse ja Neitsi Maarja mosaiike austatakse kristliku usu sümbolitena.

Moslemite jaoks muudeti Hagia Sophia pärast Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal sultaan Mehmed II käsul mošeeks, mis sümboliseeris islami võitu Bütsantsi impeeriumi üle. Hoone sai tulevaste Osmanite mošeede eeskujuks ning inspireeris paljusid Istanbuli kuulsaid mošeesid, näiteks Süleymaniye mošeed ja Sinist mošeed. Islami kalligraafia, mihrabi ja minarettide lisamine peegeldas selle uut islami identiteeti.

Hagia Sophia sümboliseerib kahe suure maailmareligiooni kokkupuutepunkti ning on võimas kristliku ja islami kultuuripärandi sümbol. Selle jätkuv kasutamine ja säilitamine peegeldavad hoone rolli sillana mineviku ja oleviku, Ida ja Lääne ning kahe maailma suure usutraditsiooni vahel.