Hagia Sophia giidituur piletiga

Istanbul E-pass sisaldab Hagia Sophia Tour piletit koos inglise keelt rääkiva professionaalse giidiga. Lisateabe saamiseks vaadake palun "Aeg & kohtumine".

Istanbuli Hagia Sophia

Kujuta ette hoonet, mis on samal kohal olnud 1500 aastat, kahe usu peamine tempel. Õigeusu kristluse peakorter ja esimene mošee Istanbulis. See ehitati vaid 5 aastaga. Selle kuppel oli maailmas 800 aastat kõige suurem kuppel kõrgusega 55.60 ja läbimõõduga 31.87. Uskude kujutised kõrvuti. Rooma keisrite kroonimispaik. See oli sultani ja tema rahva kohtumispaik.

Mis kell Hagia Sophia avaneb?

See on avatud iga päev kell 09:00 - 19:00.

Kas Hagia Sophia mošeesse on sissepääsetasu?

Sissepääsupilet on giidiga ekskursiooni hinnas.

Kus asub Hagia Sophia?

See asub vanalinna südames ja sinna pääseb hõlpsasti ühistranspordiga.

Vana linna hotellidest; Võtke T1 tramm Sultanahmet trammipeatuseni. Sealt jalutuskäik võtab umbes 5 minutit.

Taksimi hotellidest; Võtke funikulaari (F1-liin) Taksimi väljakult kuni Kabatas. Sealt võtke T1-tramm Sultanahmet trammipeatusesse. Trammipeatusest on sinna umbes 2-3 minutit jalgsi.

Sultanahmeti hotellidest; See on enamikust Sultanahmeti piirkonna hotellidest jalutuskäigu kaugusel.

Kui kaua võtab Hagia Sophia külastamine aega ja mis on parim aeg?

Sinna saab iseseisvalt 15-20 minutiga külastada. Giidiga ekskursioonid, mis toimuvad väljastpoolt, kestavad umbes 30 minutit. Selles hoones on palju pisidetaile. Kuna see toimib praegu mošeena, tuleks arvestada palveaegadega. Varahommik on suurepärane aeg sinna külastamiseks.

Hagia Sophia ajalugu

Enamik reisijaid ajab kuulsat Sinist mošeed segamini Hagia Sophia'ga. Kaasa arvatud Topkapi palee, üks Istanbulis enimkülastatavaid paiku, on need kolm hoonet UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Kuna need asuvad üksteise vastas, on nende hoonete kõige märkimisväärsem erinevus minarettide arv. Minarett on mošee kõrvale paiknev torn. Selle torni peamine eesmärk oli vanaajal, enne mikrofonisüsteemi, palvekutse kuulutamine. Sinisel mošeel on 6 minaretti.Hagia Sophia'l on 4 minaretti. Lisaks minarettide arvule on teine erinevus nende ajaloos. Sinine mošee on osmanite ehitis, samas kui Hagia Sophia on vanem ja pärineb rooma ajast; nende vanusevahe on umbes 1100 aastat.

Kuidas Hagia Sophia sai oma nime?

Ehitist tuntakse erinevate nimede all sõltuvalt regioonist ja keelest. Türgi keeles nimetatakse seda Ayasofya, samal ajal kui inglise keeles seda sageli ekslikult nimetatakse St. Sophia. See tekitab segadust, sest paljud usuvad, et nimi tuleneb pühaku nimest Sophia. Kuid algupärane nimi, Hagia Sophia, pärineb vanakreeka keelest ja tähendab "Jumalikku Tarkust." See nimi peegeldab hoone pühendumist Jeesuse Kristuse auks, sümboliseerides Tema jumalikku tarkust pigem kui konkreetse pühaku austamist.

Enne kui see sai tuntuks kui Hagia Sophia, oli hoone algne nimi Megalo Ecclesia, mis tähendab "Suur kirik" või "Mega-kirik". See nimetus väljendas selle staatust õigeusu kristluse keskse kirikuna.Hoone sees saavad külastajad endiselt imetleda peeneid mosaiike, millest üks kujutab Justinian i kiriku mudelit esitamas ja Constantine the Great linna mudelit Jeesusele ja Maarjale pakkumas — traditsioon Rooma ajastul keisrite hulgas, kes tellisid suurejoonelisi ehitisi.

Hagia Sophia'l on ka Osmanni ajast pärit suurejooneline kalligraafia, eelkõige islami pühad nimed, mis kaunistasid hoonet üle 150 aasta. See kristlike mosaiikide ja islami kalligraafia kombinatsioon rõhutab hoone üleminekut kahe peamise usu ja kultuuri vahel.

Kas viiking jättis oma jälje Hagia Sophia'sse?

Hagia Sophiast leitud viikingigraffiti on intrigeeriv ajalooline leid. 11. sajandil lõi viikingisõdur nimega Haldvan oma nime hoone teise korruse ühte galeriisse. See iidne viikingigraffiti on tänaseni nähtav ja annab aimu mitmekesistest külastajatest, kes sajandite jooksul Hagia Sophiast läbi on käinud.Haldvan’s mark on meeldetuletus viikingite kohalolekust Bütsantsi Konstantinoopolis, kus nad sageli teenisid palgasõduritena Varangian Guard, kaitstes Bütsantsi keisereid.

Kui palju Hagia Sophias ehitati läbi ajaloo?

Ajaloo jooksul oli 3 Hagia Sophias. Constantinus Suur andis käsu esimese kiriku ehitamiseks 4. sajandil pKr, kohe pärast seda, kui ta kuulutas Istanbuli Rooma impeeriumi pealinnaks. Ta soovis näidata uue usu hiilgust, seetõttu oli esimene kirik märkimisväärne ehitis. Kuid kuna kirik oli ehitatud puidust, hävis see tulekahjus.

Kui esimene kirik hävis, käskis Theodosius II ehitada teise kiriku. Ehitus algas 5. sajandil, kuid see kirik lammutati 6. sajandil toimunud Nika ülestõusude ajal.

Lõplik ehitus algas aastal 532 ja valmis aastal 537. Lühikese, viieaastase ehitusperioodi jooksul hakkas hoone toimima kirikuna. Mõned allikad väidavad, et ehitustöödel töötas 10 000 inimest, et selle nii lühikese aja jooksul valmis saada. Arhitektid olid isidorus of Miletos ja Anthemius of Tralles, mõlemad pärit Türgi lääneosast.

Kuidas Hagia Sophia muutus kirikust mošeeks?

Pärast ehitamist toimis hoone kirikuna kuni Osmanite ajastuni. Osmani impeerium vallutas Istanbuli 1453. aastal. Vallutaja sultan Mehmed käskis muuta Hagia Sophia mošeeeks. Sultani käsul kaeti hoone sees olevate mosaiikide näod, lisati minaretid ja paigaldati uus mihrab (nišš, mis näitab suunda Mekasse). Vabariigi perioodini teenis hoone mošeena.1935. aastal muudeti see ajalooline mošee parlamendi korraldusel muuseumiks.

Kui sellest sai muuseum, paljastati mosaiikide näod taas. Tänapäeval saavad külastajad endiselt näha kahe religiooni sümboleid kõrvuti, mis teeb sellest suurepärase koha sallivuse ja ühtekuuluvuse mõistmiseks.

Millised muutused toimusid 2020. aastal, kui Hagia Sophia avati uuesti mošeena?

2020. aastal läbis Hagia Sophia olulise muutuse, kui presidendi dekreediga tagastati see ametlikult muuseumist taas tegutsevasse mošeesse. See tähistas tema pika ajaloos kolmandat korda, kui Hagia Sophia kasutati palvemajana, pöördudes tagasi oma islami juurte juurde pärast 85 aastat muuseumina teenimist. Nagu kõigi Türgi mošeede puhul, saavad külastajad nüüd hoonesse siseneda hommikupalve ja õhtupalve vahel.Otsus pälvis nii siseriiklikke kui rahvusvahelisi reaktsioone, kuna Hagia Sophia omab nii kristlastele kui moslemitele suurt kultuurilist ja religioosset tähendust.

Milline on riietuskood Hagia Sophia külastamisel?

Hagia Sophia külastamisel on oluline järgida Türgi mošeedes kehtivat traditsioonilist riietuskoodi. Naised peavad katma oma juuksed ning kandma pikki seelikuid või lahtisi pükse tagasihoidlikkuse säilitamiseks, samal ajal kui mehed peaksid veenduma, et nende lühikesed püksid ulatuvad alla põlve. Lisaks peaksid kõik külastajad enne palvealasse sisenemist jalatsid ära võtma.

Muuseumina tegutsemise ajal ei olnud hoones palvetamine lubatud. Kuid pärast seda, kui see taas mošeena hakkas tegutsema, on määratud aegadel võimalik vabalt palvetada. Kas külastate seda turistina või palvetama tulles, Hagia Sophia uus roll on loonud ruumi, kus nii palvetajad kui ka vaatlejad saavad hinnata selle sügavat usulist ja ajaloolist tähendust.

Mis oli Hagia Sophia enne, kui sellest sai mošee?

Enne kui Hagia Sophia mošeeks sai, oli see kristlik katedraal, mida tunti Hagia Sophia kiriku nime all, mis kreeka keeles tähendab "Püha Tarkus". Hoone tellis Bütsantsi keiser Justinianus I ja see valmis 537. aastal pKr. See oli peaaegu 1000 aastat maailma suurim katedraal ning teenis Ida-õigeusu kristluse keskpunktina, mängides olulist rolli Bütsantsi impeeriumi usulises ja poliitilises elus.Ehitis oli kuulus oma tohutu kupli ja uuendusliku arhitektuurilise kujunduse poolest, sümboliseerides impeeriumi rikkust ja võimu.

1453. aastal, kui Ottomani impeerium vallutas Konstantinoopoli (nüüd Istanbul), muutis sultan Mehmed II katedraali mošeeks. Selle ülemineku käigus lisati islami tunnusjooni, nagu minaretid, mihrab (palve nišš) ja kalligraafilised paneelid, samal ajal kui mõned kristlikud mosaiigid kaeti või eemaldati. See tähistas Hagia Sophia kui mošee pika perioodi algust, mis kestis kuni selle muutumiseni muuseumiks 1935. aastal.

Millised on erinevused Hagia Sophia, Aya Sophia ja Saint Sophia vahel?

Kuigi nimetusi Hagia Sophia, Aya Sophia ja Saint Sophia kasutatakse tihti vaheldumisi, viitavad need samale hoonele, kuid erinevates keelelistes kontekstides:

• Hagia Sophia: See on kreekakeelne nimi, mis tõlkes tähendab "Püha Tarkus." See on rahvusvaheliselt enimkasutatud termin, eriti ajaloolistes ja akadeemilistes aruteludes.
• Aya Sophia: See on nime türgi versioon, mis võeti kasutusele pärast Osmanite poolt Konstantinoopoli vallutamist.See on laialdaselt kasutusel Türgis ja türgi keelt kõnelevate inimeste seas.
• Saint Sophia: See on tõlge, mida kasutatakse peamiselt lääne keeltes ja kontekstides. See peegeldab sama tähendust – "Püha tarkus" – kuid "Saint" termin on tavalisem inglise keelt kõnelevates riikides.

Hoolimata nendest nimevariatsioonidest viitavad need kõik samale Istanbuli ikoonilisele hoonele, mis on tuntud oma rikkaliku ajaloo poolest varem kristliku katedraalina, mošeena ja nüüd olulise kultuurisümbolina.

Mis on Hagia Sophia nüüd – mošee või muuseum?

Alates 2020. aasta juulist on Hagia Sophia taas mošee. Selle muudatuse teatas Türgi kohtu otsus, mis tühistas selle muuseumi staatuse — staatuse, mis tal oli olnud alates 1935. aastast sekulaarse valitsuse ajal, mida juhtis Mustafa Kemal Ataturk. Otsus muuta see mošeeks on tekitanud nii riigisisese kui rahvusvahelise vaidluse, kuna hoone kultuuriline ja ajalooline tähendus mitmele usule on suur.

Kuigi see tegutseb täna mošeena, on Hagia Sophia nagu paljud teised Türgi mošeed avatud kõigi usundite külastajatele. Kuid on tehtud muudatusi, näiteks on palvete ajal kaetud osa kristlikust ikoonikunstist. Hoolimata selle muutunud usulisest rollist omab Hagia Sophia endiselt suurt väärtust ajaloolise mälestusmärgina, mis peegeldab nii selle kristlikku Bütsantsi kui ka islami-ootomanlikku minevikku.

Mis asub Hagia Sophias?

Hagia Sophia sisemuses näete põnevat kristliku ja islami kunsti ning arhitektuuri segu, mis peegeldab hoone keerukat ajalugu. Peamised tunnusjooned on:

• Kuppel: Keskne kuppel, üks maailma suurimaid, on bütsantsi arhitektuuri meistriteos, mis ulatub põrandast üle 55 meetri kõrgusele.selle suurejoonelisus ja kõrgus tekitavad külastajates aukartust.
• Kristlikud mosaiigid: Kuigi paljusid mosaiike Osmanni perioodil kaeti või eemaldati, on avastatud ja restaureeritud mitu bütsantsi mosaiiki, mis kujutavad Jeesust Kristust, Neitsi Maarjat ja erinevaid pühakuid, ning need annavad ülevaate hoone ajast, mil see oli katedraal.
• Islami kalligraafia: Suured ümmargused paneelid, millele on kirjutatud araabia kalligraafia, on interjööris väga silmatorkavad.Need kirjapanekud sisaldavad Allahu, Muhammadi ja islami nelja esimest kaliifi nimesid, mis lisati sellel ajal, kui hoone oli mošee.
• Mihrab ja minbar: Mihrab (nišš, mis näitab Meka suunda) ja minbar (jutlusepult) lisati, kui Hagia Sophia muudeti mošeeks.Need on muslimite palvete jaoks olulised osad.
• Marmorist sambad ja seinad: Hagia Sophia on tuntud ka selle poolest, et selle ehituses kasutati värvilist marmorit üle kogu Bütsantsi impeeriumi, mis lisab hoonele üldist suurejoonelisust.

Interjöör esindab ainulaadset arhitektuuri- ja kultuurisegu, mis sümboliseerib nii bütsantsi kui ka osmanite kunstitraditsioone.

Millise arhitektuuristiili poolest on Hagia Sophia tuntud?

Hagia Sophia on kuulus näide bütsantsi arhitektuurist, mille kuulsaim tunnus on massiivne kuppel, mis domineerib ehitist. Seda stiili iseloomustab järgmiste elementide kasutamine:

• Kesksed kuplid: Hagia Sophia keskkupli innovatiivne disain, mis näib laeva kohal hõljuvat, oli oma aja suur arhitektuuriline saavutus.see mõjutas hilisemate Osmanite mošeede kujundust, sealhulgas Sinist mošeed.
• Pendentivid: Need kolmnurkjad struktuurid võimaldasid suure kupli paigutamist ristkülikulisele alusele, mis oli võtmeuuendus, mis määratles bütsantsi arhitektuuri.
• Valguse kasutamine: Arhitektid paigutasid aknad kupli alusesse oskuslikult, luues illusiooni, et kuppel ripub taevast.See valguse kasutamine jumalikkuse tunde loomiseks muutus Bütsantsi usuliste hoonete tunnusmärgiks.
• Mosaiigid ja marmor: Peened mosaiigid ja rikkalikult värvitud marmorseinad peegeldavad Bütsantsi impeeriumi luksust ja sümbolismi, keskendudes religioossetele teemadele ja ikonograafiale.

See arhitektuuristiil mõjutas tugevalt Osmanite arhitekte, kes hiljem muutsid selle mošeeks, tuues kaasa selle ainulaadse Bütsantsi ja islami elementide segu.

Miks on Hagia Sophia oluline nii kristlastele kui ka muslimitele?

Hagia Sophia omab sügavat tähendust nii kristlastele kui muslimitele tänu oma rollile mõlema usu religioosses ajaloos. Kristlaste jaoks oli see peaaegu 1000 aasta jooksul maailma suurim katedraal ning see oli Ida-õigeusu kiriku keskuseks. See oli tähtsate religioossete tseremooniate, sealhulgas Bütsantsi keisrite kroonimiste, toimumiskoht, ning selle mosaiigid Kristusest ja Neitsi Maarjast on kristliku usu austatud sümbolid.

Muslimite jaoks, pärast Konstantinoopoli 1453. aasta vallutamist, muutis Sultan Mehmed II Hagia Sophia mošeeks, sümboliseerides islami võitu Bütsantsi impeeriumi üle. Hooneest sai eeskuju tulevasele osmaani mošeearhitektuurile, inspireerides paljusid Istanbuli kuulsamaid mošeesid, nagu Süleymaniye ja Sinine mošee. Islami kalligraafia, mihrab ja minarettide lisamine peegeldas selle uut islami identiteeti.

Hagia Sophia kujutab endast kahe suure maailmausu ristumiskohta ning on nii kristliku kui ka islami kultuuripärandi võimas sümbol. Selle jätkuv kasutamine ja säilitamine peegeldavad selle rolli sildana mineviku ja oleviku, Ida ja Lääne ning kahe maailma suure usu traditsiooni vahel.